EESTI RAHVUSTOIDUD


Igal rahval on ainult temale omane toitumisviis, ühtlasi on paljudes maades tarvitusel ka küllaltki erinevad toiduained, mida olenevalt vastava rahva väljakujunenud maitsest täiesti omalaadselt kasutatakse. Eestlaste peamiseks toiduks oli vanasti leib ja mitmesugused jahutoidud. Mitmesuguseid muid toiduaineid, eeskätt loomseid toiduaineid, nagu liha (peamiselt soolatud), kala (kuivatatud ja soolatud, värske) ja võid nimetati leivakõrvaseks. Piima ja piimasaadusi kasutati vähe. Lüpsiperioodil valmistati võid ja säilitati soolatult sügiseks ja talveks. Suur osatähtsus toidus oli herne-, oa-, läätse-, tangu- ja jahusuppidel. Samuti olid hinnatud pudrud. Kevadel ja suvel valmistati suppe noortest naatidest, kõrvenõgestest, hapuoblikatest ja isegi ohakatest. Väga rohkesti kasutati toiduks seeni, marju, pähkleid ja kõiki metsasaadusi värskelt ning soolatult ja hapendatult. Kasemahla tarvitati joogina nii värskena kui ka hapendatuna, mida jätkus joogiks hilissuveni. Toite ja jooke tehti magusaks meega. Pidulikeks toitudeks olid tanguvorstid (vereta valgevorst - Põhja-Eestis ja verivorst - Lõuna-Eestis), seapea, sealiha ja sült e. jaheliha, mida valmistati koos kontidega. Valmistati ka erinevate täidistega pirukaid. Jookidest valmistati õlut ja mõdu. Õlu valmistati tavaliselt odralinnastest, mõdu keedeti veest ja meest ning lasti käärida. Paljusid alljärgnevaid toite süüakse ka tänapäeval, kuid eestlased söövad ka teisi maailmas tuntud roogasid nagu hotdogid,  hamburgerid, pastad, pizzad jne.

Mõned retseptid: leivakali, soolatud räimed, sült, mulgikapsad, hapukapsasupp, herne või oasupp, nisuleib, odrakarask, verivorst.

LEIVAKALI

1 kg leiba
10 l vett
500 g suhkrut
50 g pärmi
Ahjus pruunistatud leivale valada peale keev vesi, lisada mõni musta sõstra oks ning lasta seista kaetult mõni tund. Pärm ja suhkur lahustada soojas vees ja lisada kurnatud kaljale. Lasta seista ning valada kalja- või õllenõusse. Mõne päeva pärast võib tarvitama hakata.

SOOLATUD RÄIMED

3 kg värskeid räimi
300 g jämedat soola
4 sl suhkrut
Puhasta ja pese räimed, hõõru soolaga ja lase mõni tund seista. Seejärel pane ettevalmistatud nõu põhja kiht soola ja suhkrut, siis kiht räimi jne. Peale pane puhas laud koos kerge vajutisega. Serveeri hapukoore, hakitud sibula ja keedetud kuumade kartulitega.
 
SÜLT

2 seajalga
2 seakooti
500 g kondist (noore) loomaliha
3 keskmist sibulat (koorega)
1 küüslaugu küüs
2 porgandit
u 10-12 tera pipart
5 tera vürtsi
2 loorberilehte
soola
vett
1. Pese liha ja pane külma veega keema. Kui vedelik on keema tõusnud, eemalda vaht.
2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana.
3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa sibul, küüslaugu küüs ja porgand. Porgandirattad võid eelnevalt kuival pannil kergelt pruunistada. Sibulal lõika ära tipp ja kand.
4. Keeda tasasel tulel, kuni liha kontide küljest lahti lööb.
5. Sool ja vürtsid lisa 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist.
6. Liha lõika terava noaga sobivateks tükkideks, sega kurnatud leemega ja kuumuta veel kord hetkeks keema. Maitsesta lõplikult.
7. Tõsta kaussidesse või vormidesse ja pane jahedasse hanguma.
Serveeri kuumade keedetud kartulitega. Paku lisandiks kõrvitsasalatit ning sinepit ja mädarõigast.

MULGIKAPSAD
1 kg hapukapsaid
700 g kergelt soolatud sealiha
100 g odratangu
2 tomatit
soola
Pane kapsad vähese veega keema, peale pane pestud tangud ja liha. Hauta pehmeks, vahetevahel segades, lisa sool.
Kapsad aseta vaagnale, juurde lõika viiludena liha. Kaunista tomati ja hakitud maitserohelisega. Serveeri keedetud kartulitega
 
HAPUKAPSASUPP
2,5 l vett
500 g hapukapsast
500 g sealiha
1 sibul
soola
Pane puhastatud liha külma vette ja lase keema. Korja ära vaht. Lisa hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel.

HERNE või OASUPP
2,5 l vett
200 g põldube või herneid
300 g suitsuliha
200 g kartuleid
1 sibul
soola
3 spl hapukoort
Pese ja leota oad või herned (u. 3-5h). Pane keema koos leotusveega. Lisa suitsuliha kamar, hakitud sibul ja sool. Keeda kolmveerand pehmeks ning lisa siis suitsuliha ja tükeldatud kartulid. Serveeri hapukoorega

NISULEIB
1 l vett või piima
25 g pärmi
2 kg nisujahu
soola
suhkrut
Soojas piimas või vees sulata pärm, lisa suhkur, sool ja jahu. Sõtku taigen ja lase kerkida (Taignanõu kata rätiga. Ära aseta taigen kerkima kohta kus on jahe või tuuletõmbus). Vormi leivad, lase leibadel plaadil veel veidi kerkida, määri piimaga ja küpseta ahjus. Serveeri või ja piimaga
 
ODRAKARASK
4,5 dl hapupiima
100 g hapukoort
800 g odrajahu
5 g söögisoodat
2 spl võid
köömneid
suhkrut
soola
Lisa hapupiimale hapukoor ja söögisooda, sega ning lisa sool, suhkur, sulavõi, köömned ja jahu. Sega taigen, vormi karaskid ja küpseta ahjus. Serveeri mee ja piimaga.

VERIVORST
2,5 l vett
1 l verd
1 kg odrakruupe
soola
500 g seapekki
300 g sealiha
pipart
vürtsi
majoraani
300 g valget sibulat
2 sl võid
10 m seasoolt
Pese kruubid ja pane kuuma vette. Keeda nõrgal kuumusel. Kui kruubid on paisunud, lisa maitseained ja kuubikuteks lõigatud sealiha. Sega ja hauta. Hautamise ajal putru segada ei tohi, sest puder peab olema sõmer, kruubiterad peavad jääma eraldi. Valminud pudru lase veidi jahtuda, lisa siis hakitud ja võis kuumutatud sibul ning läbi sõela kurnatud veri ja kergelt pruunistatud kuubikuteks lõigatud pekk. Täida sooled pudruga (mitte liiga täis), seo soolte otsad kinni ja keeda vähese soolaga maitsestatud vees. Kuumuta aeglaselt ja ainult keemiseni (muidu sooled lõhkevad) 10-15 minutit, olenevalt soolte jämedusest. Pärast veest väljatõstmist aseta vorstid üksteise kõrvale jahtuma.
Õhku võib välja lasta torgates vorsti auke kahvli või hambaorgiga.
Pann määri rasvaga, aseta vorstid pannile. Peale ja kõrvale pane rasvase sealiha viilud. Prae ahjus. Serveeri koos pohlakeedise või kõrvitsasalatiga.