Majanduslik stabiilsus

XIV peatükk

 

·        Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada?

·        Kuidas majanduse “tervis” muutub?

·        Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned?

·        Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida?

·        Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused?

Majandusindikaatorid

Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks.

Kuidas SKT leitakse, mis seda mõjutab

-         SKT hõlmab ainult lõpptarbimist

-         SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu

-         SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon

-         Rahvastikumuutused

-         Kvaliteedimuutused

-         SKT ei hõlma kasutatud kaupu

-         Kahjulikud kaubad ja teenused

-         Turuväline tootmine

SKT arvutamine

Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine)

Tarbimismeetod

+ eratarbimine

+ investeeringud

+ valitsuskulutused

+ netoeksport

Sissetulekumeetod

+ palgad

+ kasumid

+ maksud

+ amortisatsioon

Töötus

Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast.

Töötuse liigid

-         vabatahtlik töötus

-         sunnitud töötus

-         siirdetöötus

-         struktuurne töötus

-         tsükliline töötus

Siirdetöötus

Siirdetöötuteks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad, koolilõpetajad, kes pole veel tööle asunud.

Struktuurne töötus

Struktuurne töötus tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede majandusharude tootmismahust tulenevalt ümber asumine uude valdkonda – tootvatest majandusharudest teenindavatesse harudesse.

Tsükliline töötus

Majandustsüklite vaheldumine.

Loomulik töötute osatähtsus

Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest. Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%.

Majandustsükkel

Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase.

Majandustsükli faasid

1.      Buum – õitseng

2.      Majanduselangus

3.      Majanduskriis – depressioon

4.      Majandustõus

Buum

Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.

Majanduslangus ehk kokkutõmme

Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. Majanduslangused kestavad tavaliselt 6 – 18 kuud.

Majanduskriis ehk retsessioon

Majandustsükli madalaim punkt ehk kriis. Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad. Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal.

Majandustõus ehk

Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat.

Majanduspoliitilised instrumendid

-         Fiskaalpoliitika

-         Raha- ehk monetaarpoliitika

Fiskaalpoliitika

Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste.

Fiskaalpoliitika peamised puudused

-         eelarvepuudujäägi tekkimine

-         väljatõrjeefekt

-         inflatsioonioht

-         poliitiline surve eelarvele


 

 Rahapoliitika

Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, selleks et kontrollida inflatsiooni ning majanduskasvu.

 Monetarist

Monetarist on rahapoliitika toetaja.

Keinsist

Keinsist on fiskaalpoliitika toetaja.
Keinsism tuleneb John Maynard Keynes’i  teooriast, mis põhines seisukohast, et valitsus peaks loobuma vaba ettevõtluse soosimisest ja asuks aktiivselt majandustsükleid korrigeerima.

Rahapoliitika reguleerimisvahendid

-         vabaturu operatsioonid (valitsuse väärtpaberid)

-         diskontomäära muutused

-         kohustuslik reservimäär

Diskontomäär

Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär.

Valuutakomitee

Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a. kehtestas Eesti Pank lisaks 10% kohustuslikule reservi määrale ka 3% lisareservi nõude, lootes sellega koguda võimalikuks pangakriisiks rohkem vahendeid.

Automaatsed stabilisaatorid

-         üksikisiku tulumaks

-         töötuabiraha ja sotsiaalabi