Teised majandussüsteemid

XVI peatükk

 

·        Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused?

·        Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist?

·        Kuidas on arenenud sotsialism?

·        Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned?

·        Missugused on arengumaade probleemid?

·        Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad?

·        Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid?

Kapitalism

Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele.

Kas tootja- või tarbimiskesksus?

·        USA ja Inglismaa majandusteadlased on väitnud, et majandussüsteemid toimivad vastavalt tarbija soovidele ning vajadustele. Ettevõtte tegevus on suunatud tarbija soovide ning vajaduste rahuldamisele, kuigi mitte niivõrd armastusest kliendi vastu, kuivõrd soovist teenida suuremat kasumit. Tarbija soovide arvestamine käsikäes kasumi maksimiseerimisega.

·        Jaapanlaste eesmärk on turuosa laiendamine – ettevõtte, kogu riigi majanduse tugevdamine, hõivates endale üha suurenevat osa maailmaturgudest.

Kas kasumi eesmärk on dividendid või investeering?

·        USA-s vaadatakse kasumit, kui kiiresti realiseeruvat tulu. Suurem osa (65%) ettevõtte kasumist jaotatakse dividendidena aktsionäride vahel. Ülejäänud aga investeeritakse uuesti ettevõttesse.

·        Jaapanis toimitakse vastupidi – suurem osa “paisatakse tagasi” ettevõttesse.

Oodatav investeeringutasuvus

Investeeringud uutesse töövahenditesse, toodete kvaliteedi parandamisse ja uute ning efektiivsemate tootmismeetodite arendamisse võivad olla kulukad ning tasuda end ära alles aastate pärast. Arvatavat kasumit võrreldakse kasumiga, mida oleks võimalik teenida, kui see raha paigutada riigiobligatsioonidesse või investeerida kuhugi mujale.

- Jaapanlased on valmis kauem ootama investeeringutulu ning vahepeal maksma madalamaid dividende.

Tööjõu kohtlemine USA-s ja Jaapanis

·        Kui USA-s ei ole töötajad ettevõttele enam vajalik, siis ta vallandatakse.

·        Töökohti vahetatakse tihti, minnes mõnda teise ettevõttesse, mis pakub paremaid palgatingimusi või kõrgemat positsiooni.

·        Samuti teenivad Ameerika töölised oma Jaapani ametivendadest rohkem ning saavad preemiaid vastavalt isiklikele töötulemustele.

·        Jaapanlased saavad preemiat vastavalt meeskonnatöö tulemustele.

·        Läbi aegade on suuremad Jaapani ettevõtted taganud oma töötajatele töökohad kuni nende karjääri lõpuni.

Valitsuse roll

Kui Ameerikas on monopolid keelustaud, siis Jaapanis on olukord vastupidine. Jaapani ettevõtted moodustavad hiiglaslikud vertikaalliidud – keiretsud.

Tüüpiline keiretsu

Tüüpiline keiretsu on Mitsubishi Group. Töötajate palgad makstakse läbi Mitsubishi Panga, kontoriruumid on renditud firmalt Mitsubishi Kinnisvara ning laoruumid kuuluvad Mitsubishi Laohoonele. Konditsioneeriseadmed tööruumidesse on valmistanud Mitsubishi Elekter, masinad omakorda Mitsubishi Rasketööstus, veoautod on toodetud Mitsubishi Mootor ning kütusega varustab Mitsubishi Nafta. Kogu vara on kindlustatud ettevõttes, mis kuulub Mitsubishi keiretsule.

Iga keiretsu keskpunktiks on pank või mõni muu rahakas ettevõte, mis saab pakkuda madala hinnaga pikaajalist kapitali.

Kuna finantseerimine, stabiilne hinnasüsteem ning keiretsude sisemine ja isegi omavaheline koostöö on kindlustatud, saavad Jaapani ettevõte juhid tegelda pikaajalise planeerimisega. Seevastu tüüpilise Ameerika ettevõtte edu mõõdetakse aastakasumi järgi.

Rootsi: demokraatlik sotsialism kapitalistlikus pakendis.

USA-s on valitsuse sekkumine majandusse piiratud. Näiteks hoolitsevad oma tervishoiu, lapsehoidmise, kõrghariduse ja pensioni eest põhiliselt inimesed ja perekonnad ise.

Rootsi on aga selles valdkonnas väga aktiivne. Valitsus jaotab ressursse peaaegu kogu haridus- ja sotsiaalsfääri osas. Riiklik haridus alates lastesõimest kuni ülikoolini on kättesaadav, nagu ka pensionisoodustused ja vanadus- ning puuetega inimeste pensionid.

Töötud ja töövõimetud saavad sotsiaaltoetust kuni 90% tootmistöölise palgast, USA-s aga üksnes 40%.

Kuid kogu selle sotsiaalse hüve kindlustamiseks on Rootsis kõrgeimad maksud oma tuludelt – 50%

Prantsusmaa – 43,6%, Kanada , Eesti – 36,5%, Jaapan, USA – 29,4%

Sotsialism

Sotsialismi idee pärineb 19.sajandi algusest. Rühm filosoofe, kes said tuntuks utopistlike sotsialistidena, nägid oma probleemidele lahendust väikestes, ideaalsetes kommuunides ehk utoopiates, kus vabrikud oleksid tööliste omad ja kasum jaotatakse kõikide vahel.

Sotsialismi iseloomulikud jooned:

-         riiklik tootmisvahendite omandus

-         majanduse tsentraliseeritud planeerimine

Demokraatlik sotsialism

Osa tööstusettevõtteid, nagu näiteks kaugside- ja kütusefirmad ja raudtee võivad olla riigi omad ning valitsus võib neid juhtida. Ka inimestele suunatud teenuseid võib valitsus juhtida.

Kommunism

Kommunismi idee

Kommunism on sotsialismi vorm, mis põhineb Karl Marxi teoorial.

Kui kapitalism kokku variseb, siis pole enam klassivõitlust ning riik lihtsalt “närbub”. Iga tööline töötab oma võimete kohaselt ning talle tasutakse tema vajaduste järgi.

Erastamine

Erastatud ettevõtted on varem olnud riigi omad ning neid on juhtinud valitsus. Nüüdseks on need müüdud eraisikutele ja –ettevõtetele.

Arengumaade probleemid

§        Kolonialismi pärand

§        Madal tootlus

§        Kiirelt kasvav rahvastiku arv

§        Vaegressursibaas

§        Tootliku kapitali puudus

§        Madala tasemeline infrastruktuur

§        “Inimkapital” – harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine

Arengumaade pääsetee

§        riigi säästud ja investeeringud

§        välisinvesteeringud ja kapitaliressurss

§        rahvusvaheliste organisatsioonide abi