Tagasi

Meie ajalugu

neljas samm

Eesti lühiajalugu

10 215. aastat tagasi murdis hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi endale väljapääsu ookeani praeguse Mälari järvistu kohalt Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veetase mitukümmend meetrit, vee alt vabanes suur jagu Eestimaad, kliima soojenes, hakkasid arenema sood ja metsad.

Esimesed inimesed saabusid Eestisse 9500 aastat tagasi. Kiviajal elasid Eestis üksikud küttide ja kalastajate rühmad.
Paiksed kindlustatud asulad tekkisid pronksiajal, mis kestis Eestis 1500 a eKr - 500 a eKr.
Rauaaja algusest 500 a eKr muutusid eestlased paikseks põlluharijaks rahvaks. Esimesed põlispõllud tekkisid Põhja- ja Lääne-Eesti loopealsetel. Lõuna- ja Kesk-Eestis levis alepõllundus.
Muinasaja lõpul elasid eestlased külades, ühe piirkonna külad moodustasid kihelkonna. Kihelkondade ühenduseks olid maakonnad. Eestlased nimetasid ennast maarahvaks.

Nimi "Eesti" on pärit läänepoolsetelt rahvastelt. Eestlased pidasid naaberrahvastega elavat kaubavahetust. Saarlased olid muinasaja lõpul kuulsad meresõitjad, kes võtsid ette nii kauba- kui röövretki.

Eestlased austasid surnud esivanemaid. Kogu loodus oli täis hingi ja jumalaid, kellele tuli ohverdada. Jumalatega pidasid sidet targad. Pühad paigad (hiied, allikad, kivid, puud) tulid hoida puutumatuna.

1208. aastal algas eestlaste vägivaldne ristiusustamine. Peamiselt Saksamaalt, aga ka mujalt Lääne-Euroopast tulvas Eestisse ristisõdijaid. 1227. a. alistas suur ristisõdijate vägi viimase vaba territooriumi - Saaremaa.
Pärast vallutamist jagati Eesti alad Taani kuninga, Saksa ordu, Saare-Lääne piiskopi ja Tartu piiskopi vahel. Maa anti sakslastest mõisnikele.
Kujunes välja pärisorjus: talupoegi sunniti tegema teotööd; talupojad muudeti sunnismaisteks; mõisnikud pidasid talupoegi enda omandiks, müüsid ja kinkisid neid oma äranägemise järgi.
1343 a alanud Jüriöö ülestõusu käigus püüdsid eestlased oma vabaduse taastada, kuid edutult.

Pärast pikki sõdu Vene, Taani, Poola ja Rootsi vahel, oli kogu Eesti 17. sajandi keskpaigaks  Rootsi riigi koosseisu läinud.
Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid Rootsi võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist.1684. a. asutati talulaste õpetamiseks seminar. 17. sajandi lõpul avati mitmel pool Eestis talurahvakoolid, mille õpetajateks said selle seminari kasvandikud.
1632. a. asutati Tartus esimene ülikool.

Vene tsaar Peeter I tahtis ühendada Eesti Vene riigiga. 1700. a. toimus venelaste ja rootslaste vahel lahing Narva all, mille võitsid Rootsi kuninga Karl XII juhitud väed. Järgmisel aastal lahkus rootslaste peavägi Eestist, venelased vallutasid järk-järgult kogu maa. 1721. a. liideti eesti ametlikult Vene tsaaririigiga. Põhjasõja tagajärjel oli maa varemetes ja eesti rahvas väljasuremisohus.
Peeter I kinnitas mõisnike senised eesõigused. Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks. 1739. a. ilmus Eesti keeles piibel.
Eestlased vabastati pärisorjusest 1816. a. Eestimaa ja 1819. a. Liivimaa talurahvaseadustega. Siis said Eestlased omale ka perekonnanimed.
Esimesed Eesti soost haritlased olid K. J. Peterson, Fr. R. Faehlmann ja. 1857. a. ilmus Kreutzwaldi koostatud "Kalevipoeg". Ärkamisaja mõjukamad tegelased olid J. V. Jannsen, J. Hurt ja C. R. Jakobson. 1869. a. toimus Tartus I üldlaulupidu.

1880. aastatel algas venestamise ajajärk. Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp õnnistati Otepääl 1884. a.
Sajandivahetusel kerkisid esile uued rahvajuhid, kellest tähtsamad olid Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. 1905. a. revolutsiooni ajal oli ka Eestis töölisrahutusi ja põletati mõisaid.

1917. a. veebruarirevolutsiooni järel moodustati eesti omavalitsus. Pärast enamlaste riigipööret oktoobris 1917 läks ka Eestis võim kommunistide kätte. Veebruaris 1918 alustas Saksamaa pealetungi ja jõudis Eesti territooriumile, enamlased põgenesid. 24. veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja eesti Vabariik. 25. veebruaril okupeerisid Saksa väed Tallinna ja peagi kogu Eesti. 11. novembril 1918 andsid sakslased võimu üle K. Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele.
27. novembril 1918 tungisid Nõukogude Vene väed Narva ja alistasid kiiresti suure osa Eestist. Detsembris määrati Eesti vägede ülemjuhatajaks kindral J. Laidoner. Jaanuaris 1919 asusid eestlased edukale vastupealetungile ja vabastasid veebruari alguseks kogu eesti. Mais-juunis toimus Põhja-Lätimaal Landesveeri sõda.
    2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust.
Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 1920. 1. jaanuarist 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Tööstuses suunduti ümber Venemaalt Lääne-Euroopale. Eesti talud toitsid ära oma rahva ja põllumajandussaadusi müüdi ka välismaale. Koolisüsteem muudeti eestikeelseks, suurt rõhku pandi rahvusteaduste arendamisele.
Augustis 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit (Venemaa) mittekallaletungi lepingu, mille järgi Eesti sai NSV Liidule. Sügisel 1939 lõi NSV Liit Eesti oma sõjaväebaasid. 17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi. 6. augustil liideti eesti NSV Liiduga. 14. juunil 1941 küüditati üle 10 000 inimese Siberisse.
22. juunil 1941 tungis Saksa armee NSV Liidu territooriumile. Eestisse jõudsid sakslased juuli algul. Nõukogude okupatsioon asendus Saksa okupatsiooniga. 1944. a. lõpuks vallutas Nõukogude armee Eesti territooriumi uuesti. Teise maailmasõja tulemusena jäi Eesti NSV Liidu koosseisu.
Hulk Eesti mehi hakkas metsavendadeks ja avaldas Nõukogude võimule relvastatud vastupanu. 25. märtsil 1949 küüditati Siberisse paarkümmend tuhat inimest. Eestis hakati looma kolhoose. Palju tööjõudu toodi sisse Venemaalt ning eestlaste osakaal rahvastikus vähenes. Eesti rahvast püüti kasvatada kommunismiideede vaimus, kuid enamik eestlasi ei läinud sellega kaasa.
Uus ärkamisaeg Eestis sai alguse 1987. a. fosforiiditootmise vastaste väljaastumistega. 1988. a. suvel ja sügisel toimusid Tallinna lauluväljakul suured rahvakogunemised. 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Kevadel 1989 kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Riigipöördekatse ajal Moskvas 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariigi iseseisvus taastatuks.