Vaba ettevõtlus

II peatükk

 

·        Miks peetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust vaba ettevõtluse tugisammasteks?

·        Millist rolli mängib kasum vaba ettevõtluse süsteemis?

·        Milliseid majanduse organiseerimise süsteeme kasutatakse väljaspool turumajandusriike?

·        Kuidas loob vabatahtlik kodumajapidamiste ja ettevõtete vaheline vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse?

·        Miks eelistavad inimesed rahavahetust bartervahetusele? Millist kolme funktsiooni täidab raha?

·         Miks on ettevõtlikkus tähtis majanduskasvuks aegade jooksul?

Eraomand

Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks.

Kasum

Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud – kogutulude ja kogukulude vahe.

Hinnasüsteem

Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad.

Rahalised hinnad

annavad informatsiooni:

-         millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu.

-          millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud.

 

annavad motiive:

-         hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab suurendama nende kaupade tootmist.

-         tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima soodsamaid ostuvõimalusi või vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest.

-         ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama.

Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju.

Turukonkurents

Konkurents turgudel ressursside pärast:

-         ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta.

-         ressursside müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes muuta oma ressursse tootlikemaks. Näiteks: haridus – tööjõuressurss, uus tehnoloogia – kapital.

 

Konkurents turgudel toodete pärast:

-         ostjad konkureerivad üksteisega toodete ostmisel, otsides soodsamat hinda, kvaliteeti, kogust.

-         müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad, selliste hindadega, mida tarbijad on valmis maksma.

-         tootjad toovad turgudele pidevalt uusi tooteid. Nad peavad inimestele andma tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad, ning just siis ja selles kohas, kus nad neid soovivad.

Ettevõtlikkus

Ettevõtjate eestvedav ja uuenduslik vaim ehk ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid.

Majandusringlus

Majandusringlus on raha, ressursside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. Vt. joonist.

Kodumajapidamised

Kodumajapidamised hõlmavad kõiki riigis elavaid inimesi. Neil on järgmised majandusrollid:

-         Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral.

-         Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid.

Kaupade ja teenuste turud

Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha kaupade ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad.

Ressursiturud

Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu.

Barter

Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata.

Raha funktsioonid

1.      Vahetusvahend

2.      Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend

3.      Väärtuse mõõdupuu

Adam Smith

Sündis 1723.a. Ðotimaal. Majandusteaduse looja, filosoofia professor.

1776.a. kirjutas raamatu “Rahvaste rikkus”, milles põhiidee on küsimus – Kuidas inimesed, kes järgivad omakasu, edendavad siiski läbi vabatahtliku vahetuse ka ühiskonna huve?

Juhituna majanduse “nähtamatust käest”, ütles Smith, suurendame me riigi materiaalset jõukust, kasutades oma individuaalseid huve, andeid ja võimeid, et turul tarbijaid teenida.

Erinevad majandussüsteemid

Majandussüsteemid erinevad üksteisest vastavalt sellele, kuidas lahendatakse vastamine kolmele olulisele küsimusele MIDA, KUIDAS ja KELLELE ning kellele kuulub omand. Eristataks nelja majandussüsteemi – turu-, käsu-, tava- ja segamajandus.

Vaatame kuidas erinevad majandussüsteemid lahendavad need küsimused.

Majandussüsteem

Omand

Tootmine – MIDA, KUIDAS

Vahetus – KELLELE

Turumajandus

Eraomand

Ettevõtja

Turg

Käsumajandus

Riik

Valitsus (riik)

Valitsus

Tavamajandus

Kogukond on omanik ja otsustaja. Valitsevad tavad ja kombed.

Segamajandus

Esineb nii era- kui riiklikku omandit

Valitsus võib piirata või ergutada teatud kaupade ja teenuste tootmist.

Valitsus võib kontrollida hinnakujundust.

 

 

Raha, ressursside ja toodete ringlus (ringvoog)