Tootmine ja tootlikkus

IX peatükk

 

·        Mis on sisemajanduse kogutoodang ja kuidas seda mõõdetakse?

·        Kuidas mõjutavad sisemajanduse kogutoodangu muutused elatustaset?

·        Miks sõltub elatustase tootlikkusest?

·        Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul?

·        Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta?

·        Miks muutuvad toodangu muutumisega ka tootmiskulud?

 

Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP)

Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) on teatud perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.

SKT puudused elatustaseme arvutamisel

-         ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida toodetakse

-         hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu

-         hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe)

-         inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust

-         ei kajastu kvaliteedi muutused

-         rahvastiku muutused

-         kahjulikud kaubad ja teenused

-         turuvälised tooted

-         mõõtmisvead

Elatustase

Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta.

1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr.

Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta.

Inflatsioon

Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb.

Tööviljakus ehk tootlikkus

Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema.

Tootlikkuse kasvu mõjutavad

-         muutused inimressursside kvaliteedis

-         põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus

-         tehnoloogilised muudatused

Tootlikkust on võimalik tõhustada kui

ð     arenda välja usaldusväärne tarnijate võrk;

ð     vähendada asjatuid operatsioone;

ð     luua täpisajastusega laokontroll;

ð     luua ühine visioon (töötajate pühendumine firmale ja selle eesmärkidele).


 

 Terviklik Kvaliteedi Juhtimine (TQM)

Eesmärk on suurendada tootlikkust ja toodete kvaliteeti suunates tähelepanu kliendile. Selleks on vaja:

-         kinnitada selged kvaliteedi standardid ning tagada nende saavutamiseks vajalik väljaõpe ja seadmed;

-         haarata kvaliteedikontrolli protsessi ka tootega seotud töölised, kes teeksid sagedasi mõõtmisi ning vastutaksid otseselt oma töö kvaliteedi eest;

-         anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid.

Püsivkulud

Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid.

Muutuvkulud

Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore.

Kogukulud

Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa.

Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus

Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ütleb, et kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (nagu töölised ja toore), hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirprodukt vähenema.

Mastaabisääst

Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel.

Mastaabisääst toimib järgmistel põhjustel:

-         rohkem on võimalus jaotada tööjõudu spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks

-         tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis annab võimaluse hinnaalanduseks

-         toote omahinna (kulu tooteühiku kohta) alandamiseks on võimalik osta spetsiaalseid seadmeid ja masinaid

-         on võimalik investeerida uurimis- ja teadustöö programmidesse ning nende abil alandada tootmiskulusid ja toota uusi paremaid tooteid.