Tootlikkus ja tööjõud

X peatükk

 

·        Kuidas võimaldab tööviljakuse kasv ettevõtetel ja töölistel aja jooksul rohkem teenida?

·        Kuidas samal ajal varustada tarbijaid paremate ja odavamate toodetega?

·        Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega?

·        Millised peamised muutused on aastate jooksul tööjõus toimunud?

·        Kuidas on seotud tööliste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse ning nende võime pidevalt kohaneda muutuva majandusega ja sellest kasu saada?

·        Kuidas tekkisid ametiühingud ning kuidas mõjutas nende kasv tööseadusandlust?

·        Kuidas on aastate jooksul muutunud töötajate ja juhtkonna vahelised suhted?

 

Tööjõu koosseis

Tööjõu moodustavad kõik vähemalt 16-aastased inimesed, kes parasjagu töötavad või otsivad tööd. Eestis on umbes 49% rahvastikust tööga hõivatud.

Sellest umbes 11% tegeleb põllumajandusega, 32% töötab tööstuses ja 56% teeninduses.

Miks erinevad töötajad  saavad erinevat palka

-         erinev võimekus

-         erinev töötahe ja töö

-         kogemus

-         haridus ja väljaõpe

Turuvälised jõud

ü      inimesed eelistavad jääda paigale

ü      tööalane diskrimineerimine

ü      riigi seadusandlus

ü      ametiühingud

Tööalane diskrimineerimine

Tööalane diskrimineerimine on ühe inimese eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha. Kõige levinum on vanuseline, sooline ja rassiline diskrimineerimine.

 Riigi seadused

Palgaseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Puhkuseseadus, Töölepinguseadus.

Ametiühingud

Ametiühingud on töötajate organisatsioonid, mis püüavad kaitsta oma töötajate huve ja õigusi eelkõige palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes.

1905.a. valiti Eestis esimesed töölisvanemad.

 Taasiseseisvunud 1989.a. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Teenistujate Ametiühingu Liitude Organisatsioon (TALO). Ametiühingutesse kuulub umbes 12% töötajatest.

Kutseühingud

Kutseühingu liikmeks on ühe teatud elukutse oskustöölised nagu puusepad, masinistid ja elektrikud.

Keskajal moodustas iga käsitööharu omaette kutseühingu – tsunfti. Gildid olid tsunftide liidud.

Kahepoolsed kollektiivläbirääkimised

Kahepoolsed kollektiivläbirääkimised seisnevad läbirääkimistes ametiühingujuhtide ja tööandjate vahel.

Tööseadusandlus ja ametiühingud

Töölepinguseadus (1992) – individuaalsete töösuhete reguleerimiseks.

Ametiühinguseadus (1989 ja 1992) – ametiühingute seadustamiseks.

Usaldusisikuseadus (1993) – sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused.

Kollektiivlepinguseadus (1993) – näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning poolte kohustused kollektiivlepingu kehtivuse ajal.

Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (1993) – kehtestab streikide ja töösulgude korraldamise tingimused ja riikliku lepitaja statuudi.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (1995) – sätestab töövaidluskomisjoni töökorralduse.

Tööstaaž

Tööstaaž on töötaja teenistusaja pikkus.

Töövaidluste lahendamine

-         Lepitamine

-         Vahendus

-         Arbitraaž (vahekohus)

Töösulg e. lokaut

Streigi vastand. Tööandja ei lase töölisi tööle, sulgeb tehase ja lõpetab palkade maksmise.

Streik

Töölised lõpetavad töö tegemise kuid ei lahku töökohast.

Boikott

Boikott on ametiühinguliikmete ja nende toetajate keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud ettevõttega.

Uued arengusuunad töötajate ja juhtkonna suhetes

-         libisev tööaeg

-         töövaidluskomisjonid

-         töötajate kaasamise programmid

-         kvaliteediringid

-         eriotstarbelised töögrupid

-         isejuhtimise töögrupid