Raha ja finantsasutused.

XIII peatükk.

 

·        Mis on raha? Millised on selle omadused?

·        Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas?

·        Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused?

·        Kuidas “loovad” pangad raha?

·        Mis on Eesti Panga roll ja kohustused?

·        Miks muutub raha väärtus?

·        Miks inflatsioon meid kõiki puudutab?

Raha

Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks.

Raha funktsioonid

1.      Maksevahend

2.      Väärtuse mõõt

3.      Kogumis- ehk akumulatsioonivahend

Millistele omadustele peab vastama raha?

-         stabiilsus

-         kaasaskantavus

-         kulumiskindlus

-         ühtlus

-         jagatavus

-         äratuntavus

Maksevahendid

    Sularaha – pangatähed ja mündid

    Sularahata maksevahendid

     Maksekorraldused

     Tšekid

     Kaardimaksed

    Otsekorraldused

Nõudehoius

Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.

Eesti rahahulga struktuur

M0 – kõige likviidsemad maksevahendid – 7678 milj.

    Ringlusse lastud sularaha

    Ringlusse lastud kontoraha

M1 – peale M0 veel nõudmiseni hoiused – 15839 milj.

    Sularaha majanduses

    Nõudmiseni hoiused

M2 – hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid – 28547 milj.

    Tähtajalised ja säästuhoiused

    Valuutahoiused


 

Likviidsus

Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel.

Näivraha

Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks.

Pank

Panka mõistetakse kui rahaasutust, mis võib võtta vastu nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene.

Rahavahendusasutused

-         Hoiu- ja laenuseltsid

-         Säästuühistud

-         Krediidiühingud

Pangateenused

·        Hoiustamisteenused

-         nõudehoius ehk arvelduskonto

-         tähtajaline ehk deposiithoius

-         säästuhoius

·        Laenuteenused

-         Tarbimislaen

-         Hüpoteeklaen

-         Arvelduslaen

-         Sündikaatlaen

·        Maksete teostamine

Muud pangateenused

    Usaldusleping

    Valuutavahetus

    Krediitkaart

    Kindlustus

    Akreditiivid

    Investeeringud

    Konsulteerimine

    Kindel hoiukoht

Tarbimislaen

Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara soetamiseks. Laenusumma on tavaliselt piiratud ja tagasimaksetähtaeg lühike ning tagatisena piisab enamasti käendus.

Hüpoteeklaen

Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul.

Arvelduslaen

Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse.

Sündikaatlaen

Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta.

Kohustuslikud reservid

Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest.

Varutegur

Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma.

Rahaloomekordisti

Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra.

Hoiustajate kaitse

-         Hoiuste tagamise süsteem

-         Pangajärelvalve

Eesti Pank

Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president. Panga presidendi ametiaeg kestab 5 aastat. Eesti Pangas tegutseb 4 komiteed, mis tegelevad keskpanga põhiliste tegevussuundadega  - finants-, pangajärelvalve, makse- ja arenduskomitee.

Eesti Panga ülesanded

1.      korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus;

2.      teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat;

3.      teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle;

4.      koostada Eesti maksebilanss.

Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele.

Valuutakomitee süsteem ja Eesti kroon

Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga.

Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel.

Ostujõud

Ostujõud on mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk.


 

Inflatsioon

Inflatsioon on majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus.

Deflatsioon

Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine.

Tarbijahinnaindeks (THI)

Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga.

Mis põhjustab inflatsiooni

1.      nõudlusinflatsioon – liiga palju raha jahib piiratud hulka kaupu.

2.      kuluinflatsioon – tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus.

Kes saab kahju inflatsioonist

1.      suhteliselt kindlate tuludega inimesed

2.      hoiustajad

3.      laenuandjad

4.      ettevõtlus

Kes saab kasu inflatsioonist

1.      need, kellel on kerge oma tulusid suurendada

2.      laenuvõtjad

Kust tulevad Eesti rahatähed ja mündid

Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 97 ja 98, ning Lõuna-Aafrika firma South-African Mint Company (Pty) Ltd samuti 97-98.

Rahatähed on trükitud Ameerikas – Unaited States Banknote Company, Suurbritannias – Thomas De La Rue & Company Ltd. ja Saksamaal – Bundesdruckerei GmbH.

Ringluses olevast sularaha kogusummast moodustasid pangatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%.

Rahatähed on trükitud V.Taigeri kavandi järgi, vaid 2-kroonised on U.Ploompuu kavandi järgi.