Juhend referaadi koostamiseks

 

Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb tuua eri autorite seisukohtade esitus ja võrdlus, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Re­feraadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused.

 

Referaat esitatakse formaadis A4 pehmes köites kahes eksemplaris. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe ser­vadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujun­datakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse tühja reava­hega.

 

Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe va­sakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (annotatsioon, sisukord, sis­sejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.

 

Töö osade järjestus on järgmine:

 

TIITELLEHT

SISUKORD

LÜHENDID (vajadusel)

SISSEJUHATUS

SISU PEATÜKKIDENA

KOKKUVÕTE

KASUTATUD KIRJANDUS

 

Kirjanduse loetelu:

Essee või referaadi vormistamisel on kõige viimaseks struktuurielemendiks kasutatud kirjanduse loetelu. NB! Loetelus tuuakse ära ainult tekstis viidatud või referaadi koostamisel kasutatud teosed. Loetelu vormistatakse autorite nime järgi tähestikulises järjekorras. Raamatute kohta peab olema antud väljaandmisaasta ja -koht ning kirjastuse nimi.

Artiklikogumite puhul (st. raamatud, mis koondavad mitme autori töid), tuleb välja tuua nii artikli kui ka artiklikogumiku pealkiri, koostajate nimed, lk numbrid (või peatükk), väljaandmisaasta ja -koht ning kirjastuse nimi.

Ajakirjadest ja ajalehtedest antakse artikli nimetus, ajakirja nimetus, aastakäik (ajakirja number, kui lk nummerdamine ei ole aastakäigu alusel) ning lk numbrid.

 

 Näiteid kirjanduse loetelu vormistamise kohta:

1. Raamatud:

Dunleavy, Patrick (1991): Democracy, Bureaucracy and Public

Choice. London: Harvester Wheatsheaf.

Strange, Susan (1988): States and Markets. An Introduction to

International Political Economy. London: Printer Publishers.

2. Artiklikogumikud:

Lewis-Beck, Michael S. (1984): "France: The Stalled Electorate,"

pt. 14, raamatus Russel Dalton et al., toim.: Electoral Change in

Advanced Industrial Societies. Princeton, N.J.: Princeton

University Press.

Olsen, Johan P. ja Peters, B. Guy (1996): "Learning from

Experience?" raamatus Olsen, Johan P. ja Peters, B. Guy, toim.:

Lessons from Experience. Experimental Learning in

Administrative Reforms in Eight Democracies. Oslo:

Scandinavian University Press.

3. Ajakirjad:

Kitchelt, Herbert (1988): "Left-libertarian Parties: Explaining

Innovation in Competetive Party Systems," World Politics

XL:194-234.

4. Internet:

TIMSS 2003 International Mathematics Report Chapter 8 School Contexts for Learning and Instruction: http://isc.bc.edu/PDF/t03_download/T03_M_Chap8.pdf