Ettevõtte finantseerimine

VIII peatükk

 

·        Kuidas aitavad finantsturud ettevõtetele leida kapitali?

·        Kuidas ettevõtted laenavad?

·        Mis on omakapital ja kuidas seda kasutada äritegevuse laiendamise finantseerimiseks (rahastamiseks)?

·        Kuidas ettevõtted säästavad?

·        Mis on väärtpaberiturg ning miks on see oluline?

·        Mis on bilanss ja kasumiaruanne?

 

Ettevõtte kapitaliallikad

-         sisefinantsid – kasum ja amortisatsioon

-         võõrkapital – krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud

Investeerimine

Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu.

Finantsturg

Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku.

Võlakiri

Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes.

-         pikaajalised (üle 10 aasta)

-         keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat)

-         lühiajalised (kuni aasta)

Debentuur

Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri

Obligatsioon

Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri

Hüpoteek

Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri

Lühiajalised võlakirjad

-         kommertskrediit – kaubad võlakontole

-         laenud rahaasutustelt

-         laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt

Omakapital

Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol.

Aktsia

Väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa.

Lihtaktsia

Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga.

Eelisaktsia

Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke.


 

Dividend

Dividendid on maksed aktsionäridele ettevõtte kasumist.

Amortisatsioon ehk kulum

Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele.

Väärtpaberiturg

Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks.

-         Esmasturg  - uued aktsiad

-         Järelturg – varem emiteeritud aktsiad

Prospekt

Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta

Tallinna Börs

Esmakordselt avati 3.jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval

Tallinna Väärtpaberibörs avati 31.mail 1996.a.

Väärtpaberitehingu kulgemine Eestis

-         Investor teatab oma ostu-müügi soovist börsipäeval hiljemalt 13.55

-         Maakler registreerib investori tehingukorralduse

-         Toimub vahetus – väärtpaberid või raha investori kontole jõuavad väärtuspäeval T+3 börsipäeva peale kella 15.00. Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium saadab investorile kirjaliku teate väärtpaberikontol toimunud liikumiste kohta.

Börsipäev

Börsipäevaks nimetatakse börsi lahtioleku aega 10.00 – 14.00 äripäevadel

Tehingu väärtuspäev

Päev T on tehingupäev. Väärtuspäeval kantakse väärtpaberid saaja kontole ja raha nende müümise eest müüja kontole.

Investeerimisfondid

Avatud investeerimisfondid  on aktsiaseltsid, mis ostavad ja müüvad aktsiaid, võlakirju ja teisi väärtpabereid. Kuna käsutatakse suuri summasid, võivad nad osta palju erinevaid väärtpabereid ning hajutada sellega investeerimisriski.

“Karud”

“Karud” loodavad kursilangusele – Laenavad aktsiaid oma maaklerilt ja müüvad samal päeval sama hinnaga. Kui hind langeb, siis ostavad tagasi ja viivad maaklerile, teatades et ei soovi neid siiski omada.

“Härjad”

“Härjad” loodavad kursitõusule – Ennustades aktsiakursi tõusu, ostavad aktsiaid ning kui toimuski kursitõus, müüvad need maha. Ei “Karud” ega “Härjad” pole huvitatud ettevõtete käekäigust ning nad pole tõsimeelsed investorid.


 

Bilanss

Bilanss võtab kokku ettevõte vara (tema omandi) ja ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu – palju on vara, kohustusi ja omakapitali.

Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed.

Aktiva

Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved)

Passiva

Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum)

Kasumiaruanne

Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga.